Tere taas kallid sõbrad...
Mõnikord ma mõtlen, mis ajendab inimesi tegutsema sellisel
viisil mis tekitab probleeme nende perekondades ja suhetes. Inimene kui mõtlev olend, mingisugune tajumine peaks ju õigete ja valede otsuste tegemise vahel olema. Kuid taas ja taas ma lihtsalt hämmastun...
Ma töötan ühes müügiasutuses klienditeenindajana ja müüdava kauba juurde kuulub meil ka alkohol. (absoluudselt kõik suuremad kauplused Eestis teenivad suure osa tulust alkoholi pealt)
Ühel õhtul tuli poodi üks mees kes oli silmnähtavalt väikese vine all. Ta sammus alko-leti juurde, uuris ja puuris ning lõpuks küsis:
"Üks liitrine Viru Valge palun"
Ulatasin talle pudeli ning ütlesin hinna, mehe silmad läksid suureks, ta heitis pilgu rahakotti, seejärel mõtles natuke, vaatas taas rahakotti ja urgitses sealt välja mõned sajased.
Tüübi näost oli näha, et seda rahakest tal raisata pole aga kuna joogi nälg oli nii suur siis tuli see väljaminek teha.
Mind vapustas aga see mida ta järgnevalt lausus:
"Nonii, laste jõulukingituste raha on siis läinud"...
Ma seisin seal nagu soola sammas ja ei suutnud uskuda mida ma just kuulsin.
Vaatasin tema silmadesse, need olid tõmbunud niiskeks... seisime seal mõlemad siis nii kümme sekundit liikumatult... lõpuks võtsin ma südame rindu ja ütlesin midagi taolist:
"Mõtle mees mida sa teed, sa müüd praegu maha oma perekonna... mingi viinapudeli pärast."
Kutt vist kohkus pisut... rääkisin talle veel midagi teemal "Perekond ja Väärtushinnangud"
Seejärel ulatasin raha talle tagasi ja ütlesin, et ei saa seda vastu võtta. Ta võttis raha ja jalutas minema.
Mõeldes sellele insidendile tulevad mul siiamaani härdus-pisarad silmi.
Miks ei näe inimesed kaugemale oma ninast... miks on koguaeg ainult Mina, Minu, Mulle... miks uputatakse oma laste ja perekonna heaolu tahtlikult pudelisse... Miks???
0 comments:
Post a Comment